Maasika-halvaatort


Üks järjekordne Nami-Nami retsepti katsetus. Kokkuvõttes väga maitsev, aga tordipõhja ei õnnestunud retsepti järgi teha. See jäi liiga vedel, et koogivormi suruda, mistõttu lisasin päris palju jahu. Lõpptulemuseks küll krõbe, kuid ilmselgelt liiga paks tordipõhi. Sellepärast ma põhja retsepti praegu kirja ei pane. Peaks hakkama mingeid ümberarvutusi tegema, aga sellise kuumusega küll ei viitsi. Hea vabandus, tegelikult ei ole matemaatika mulle kunagi meeldinud :) Aga põhjaks sobib hästi liiva- või muretaigen või hoopis küpsistest põhi. See tuleks eelküpsetada (va küpsistest põhi), jahutada ning seejärel katta täidise ja maasikatega. 


Täidis on väga maitsev ja selle retsepti panen küll siia järgmiseks korraks kirja.

Vaja läheb:

2 dl vahukoort
300 g vaniljemaitselist kohupiimapastat
100 g halvaad
1-2 l värskeid maasikaid

Hakkisin halvaa suure kööginoaga peeneks ja segasin kohupiimaga. Vahustasin koore ja segasin kohupiima hulka. Valasin täidise eelküpsetatud tordipõhjale ja kaunistasin maasikatega. Osad maasikad võib ka tükeldada ja kreemi sisse segada. Maitseb hästi kohe, aga veelgi paremini järgmisel päeval.

Ema palus, et ma teeksin tema sõbrannale sünnipäevaks ka väikese sümboolse tordikese. See kukkus niimoodi välja...


Hea tuju munad


Mina oskan küll pisiasjadest rõõmu tunda. Need maamunad on nii nunnud, et neid ei raatsigi koogi sisse panna :)


Brita nii ja teisiti


Ma tean küll, miks ma seda kooki varem teinud pole. Juba ammu lugesin retsepti ja kuulasin, kuidas  teised Britat teevad, aga mulle tundus, et see on hullumeelne mässamine. Lõigata pooleks kook, millel on beseekate??? Vahepeal sain muidugi targemaks - koogipõhi tuleb lõigata küll pooleks, aga mitte nii nagu tavaliselt biskviidiga tehakse. Põhi tuleb lõigata lihtsalt kaheks võrdseks tükiks, mis hiljem üksteise otsa tõstetakse. Noh, siis ma itsitasin tükk aega enda üle, aga koogi küpsetamiseni ikkagi ei jõudnud. Enda lohutuseks tean öelda, et ma pole ainuke, kes selle koogi retsepti lugedes asjast esimesel hetkel valesti aru on saanud :D
Igatahes, see ammu teada-tuntud ja külapeal maitstud Brita on nüüd minu armastus esimesest küpsetamisest (: Ühest korrast ei piisanud. Esimesele järgnes kohe teine. Üks metsmaasikatega, teine tumeda põhja ja aedmaasikatega. Mõlemad ülimaitsvad (eriti järgmisel päeval) ja muidugi sõltuvust tekitavad. Retsept siit.

Vaja läheb:

Põhi:
150 g võid
125 g suhkrut
3 munakollast
110 g jahu (tumeda põhja jaoks võtsin 100 g jahu, millele lisasin 2 spl kakaopulbrit)
2 tl küpsetuspulbrit
1 dl piima

Kate:
3 munavalget
175 g suhkrut
mandlilaaste

Vahele:
4 dl vahukoort
1 tl vaniljesuhkrut
2 spl suhkrut
maasikaid vm värskeid marju

Eraldasin munakollased valgetest. Vahustasin toasooja või suhkruga heledaks vahuks ja lisasin edasi vahustades ükshaaval munakollased. Segasin jahu küpsetuspulbriga (ja kakaoga) ja lisasin jahu vaheldumisi piimaga võivahule. Valasin taina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja silusin noaga ühtlaseks.
Vahustasin munavalged tugevaks vahuks ja lisasin seejärel suhkru. Vahustasin kuni munavalge muutus tugevaks ja läikivaks. Määrisin munavalgevahu ühtlaselt tainale ja puistasin peale mandlilaastud. Küpsetasin 175-kraadises ahjus umbes 30 minutit kuni põhi oli küpsenud. Käisin aegajalt põhja küpsust kontrollimas, aga heleda Brita põhja suutsin ikkagi ära kõrvetada...
Lõikasin jahtunud koogi kaheks võrdseks tükiks. Ühele tükile valasin peale suhkrutega vahustatud koore ja ohtralt maasikaid. Seejärel tõstsin peale teise koogitüki. Kooki võib kohe serveerida, aga mulle tundub, et teise päeva Brita on maitseküllasem. 


Karamellijäätis



On üks jäätiseputka, millest ma ei suuda kunagi niisama mööda jalutada, sest ma tean, et seal müüakse ühte minu lemmikut - karamelli-pohlajäätist. See on segu vaniljejäätisest, karamellijäätisest ja pohlamoosist. Ja kui ma juba Rüütli tänavale satun, läheb meelest see suur hunnik E-aineid, mis poejäätises peidus ja me istume Kutiga sinnasamasse tänavapingile ja naudime suurt portsu jäätist. Ja muidugi Onu ehitatud Rüütli tänavat ka (:

Aga kodune karamellijäätis on loomulikult veelgi parem. Ma ei tea, miks see karamelline maitse mulle äkki nii meeldima on hakanud. Seekord tegin jälle rammusama variandi. Kohe üldse ei meeldi, kui jäätis sügavkülmas kivikõvaks külmub. Retsept siit, tegin väiksema koguse.

Vaja läheb:

5 munakollast
150 g suhkrut
3 dl vahukoort
3 dl kohvikoort (või piima)

Vahustasin munakollased 60 g suhkruga kohevaks vahuks. Kuumutasin vahu- ja kohvikoore potis keemiseni ja valasin ettevaatlikult munavahule. Segasin korralikult läbi ja valasin segu uuesti potti. Kuumutasin tasasel tulel umbes 10 minutit kuni segu muutus paksemaks. 
Panin ülejäänud suhkru potti ja kuumutasin kuni suhkur muutus karamelliks. Mida kauem kuumutada ja tumedamaks suhkur kõrvetada, seda tumedama värvi ja mõrkjama maitsega jäätis tuleb. Lisasin valmis karamelli peenikese nirena pidevalt segades kuumale muna-kooresegule. See oli päris ehmatav, sest karamell hakkas sisisema ja jäi jaheda vispli külge kinni. Õnneks segunes siiski ilusasti. Jäätisesegu soovitatakse enne külmutamist läbi sõela valada. 
Jahutasin segu külmaveevannis ja panin paariks tunniks külmkappi. Valmistasin jäätise jäätisemasinas.