Fruktodisain Lianni Stuudios


Lianni Stuudio Tartus on üks ütlemata mõnus ja armas koht, kus aeg-ajalt toimuvad nii põnevad koolitused ja õpitoad, et avastan ennast jälle Ülikooli tänava poole sammumast. Seekord suured tänud Nami-Nami Pillele, tänu kellele sain osa stuudios toimunud fruktodisaini koolitusest. 

Fruktodisain (fruit carvingvegetable carving) kujutab endast puu- ja juurviljadest kaunistuste nikerdamist eesmärgiga muuta toit atraktiivseks ja isuäratavaks. Tai, Hiina, Jaapan - kõik kolm peavad ennast fruktodisaini sünnimaaks. Arvatakse siiski, et see sai alguse Hiinast juba Tangi ja Sungi dünastiate ajal ehk ligi 1000 aastat tagasi.

Peamiselt nikerdatakse puu- ja juurviljadest lilli, linde ja loomi. Arbuusist paabulinnu või peedist roosi väljalõikamine võib tunduda keeruline, kuid tundes põhivõtteid, kasutades teravat nuga ja oma keskendumisvõimet, on kõik võimalik. Ja fantaasial ei ole piire! Google pildiotsing või YouTube annavad päris hea ülevaate sellest, mida kõike puu- ja juurviljadest teha annab.  


Lianni Stuudios toimunud koolitust viis läbi Tartu Kutsehariduskeskuse õpetaja Aina Rüütel. Tema säravad silmad ja nobedad näpud on võimelised korda saatma imesid! Aina juhendamisel muutusid värsked ja mahlased õunad luikedeks, paprikad moonideks, porgandid liiliateks, redised käbideks ja suvikõrvitsad lehekesteks. Ja seda kõike vaid kahe tunni jooksul. Paras aeg, et saada ülevaade põhivõtetest, katsetada spetsiaalseid nugasid ja vaimustuda kaasatoodud raamatutest.


Kuigi spetsiaalsete teravate nugadega on lausa lust porgandist lilli nikerdada, siis tegelikult on võimalik ka koduste vahenditega lihtsamaid kaunistusi teha. Väike nuga, juurviljakoorija, apelsinikoorija - peaasi, et vahendid oleksid teravad ja nikerdaja ise ettevaatlik. Kasulik on teada ka mõningaid nippe. Näiteks kauss külma vett aitab juurviljast lilledel õide puhkeda ja annab värskust ükskõik millisele kaunistusele. Õuntest ja pirnidest valmistatud kunstiteosed tuleb kindlasti sidrunimahlaga üle piserdada, et vältida nende tumenemist. Head abimehed on puust hambatikud, millega näiteks linnule pead kinnitada. Kui valmis kaunistusi niisutada ja kinnikaetult külmkapis säilitada, võib need ka mitu päeva varem valmis teha. Aina rääkis, kuidas üks vanaproua oli tema tehtud kaunistuse peale igat pidu külmkappi pannud, et siis järgmisel korral sellega jälle peolauda kaunistada. Ausalt, ega ma ka ei raatsinud koju kaasa saadud õunast luike ära süüa (:


Koolitus oli väga kihvt. Mina sain küll väikese pisiku külge. Mõned ideed, kuidas sellel aastal Kuti sünnipäevalauda ägedamaks muuta ja lastele rõõmu valmistada, hakkasid juba peas keerlema. Nüüd pole muud kui harjutama, sest fruktodisaini puhul kehtib kohe kindlasti vanasõna "Harjutamine teeb meistriks!"

Ja kunstvalguses pildistamine on veel üks asi, mida harjutama pean. No ei oska teravaid pilte teha :P



Vanillijäätis rabarberi-maasikamoosiga



Mul on küll alati nii olnud, et siis kui koduaiast maasikaid saab, on rabarberid juba lootusetult puised. Seega kõikvõimalikud ahvatlevad rabarberi-maasika kooslused on mul siiani proovimata jäänud. Umbes sama teema on maasikate ja mustikatega. Näevad koos nii head välja ja maitsevad ka imeliselt, aga mina ei tea. Mul ei ole küll isu koduaia maasikatele turult neid kirsisuuruseid mustikaid kõrvale osta. Mustikate valmimise ajal peenralt maasikaid leida on ka suht keeruline. Võib-olla ma lihtsalt pirtsutan (:

Praegu sai küll uudishimu minus võitu ja koduaia rabarberid said poe maasikatega sõbraks. Nüüd pole muud, kui ruttu rabarberid sügavkülma, sest rabarberi-maasikamoos on lihtsalt super! Eriti hästi sobib hapukaks lisandiks magusatele kookidele, jäätise sisse või tortide vahele.


Vanillijäätise retsept on kohandatud raamatust "Jäised ahvatlused". Suhkru kogus tundus alguses väga suur, jõudsin juba mõelda, et järgmisel korral paneksin 1,5 dl asemel 1 dl. Aga hapuka moosiga sai lõpptulemus ikkagi väga hea. Maitseb nagu jäine vanillipuding rabarberi-maasikamoosiga. 

Rabarberi-maasikamoos

200 g rabarbereid
200 g maasikaid
1 dl suhkrut (panin täitsa umbes, maitse järgi)
maitseks võib lisada ka vaniljesuhkrut

Puhastasin ja tükeldasin nii maasikad kui rabarberid ning keetsin need paksupõhjalises potis suhkruga pehmeks. Riisusin vahu. Jahutasin ja panin moosi külmkappi, sest jäätisele juurde segatavad lisandid peavad olema külmad. 
Moosi saab tegelikult rohkem, kui jäätise sisse mahub. Aga see on igati väärt moos :)


Vanillijäätis
(4-le maiasmokale)

4 dl rõõska koort (35%)
2 dl piima
1,5 dl suhkrut
1 vanillikaun
4 munakollast

Valmistan jäätisesegu tavaliselt eelmisel õhtul, et see jõuaks enne jäätisemasinasse panekut korralikult külmkapis jahtuda.
Kuumutasin potis vahustamata koore ja piima koos vanillikaunaga keemiseni. Tõstsin poti tulelt ja võtsin vanillikauna välja. Lõikasin kauna pooleks, kraapisisn seemned välja, panin seemned tagasi potti. Vahustasin munakollased suhkruga heledaks vahuks ning kallasin kuuma kooresegu ettevaatlikult ja pidevalt segades munavahu hulka. Valasin saadud segu tagasi potti ja kuumutasin tasasel tulel pidevalt segades kuni segu paksenes (u 10 minutit). Segamiseks soovitatakse kasutada puulusikat. Jahutasin segu külmaveevannis ja panin siis külmkappi. Valasin jahtunud jäätisesegu jäätisemasinasse. Panin valmis jäätise vaheldumisi rabarberi-maasikamoosiga säilituskarpi ning asetasin karbi sügavkülma. Sügavkülmas võiks jäätis olla vähemalt 4 tundi. 


Rabarberi-maasikasmuuti




Uniste hommikute särtsakas ärataja. Lõhnab ja maitseb nii värskelt. Tõeline väljakutse magusaarmastajatele, sest magusast on asi kaugel (: Kes haput kardab, võib rabarberid enne smuuti tegemist kergelt läbi keeta.

Rabarberi-maasikasmuuti
Kahele

100 g värsket rabarberit
200 g maasikaid
100 ml maitsestamata jogurtit
1spl mett või heledat suhkrusiirupit (võib ka rohkem panna ;)

Puhastasin ning tükeldasin maasikad ja rabarberid. Panin kõik ained blenderisse ja mikserdasin smuutiks. Serveerisin kohe.
Maasikad ja rabarberid võiksid olla vähemalt külmkapikülmad. Veel parem on need eelmisel õhtul sügavkülma panna.

Smuutide tervislikkuses ei kahtle küll keegi. Toitvad, vitamiinirikkad ja just nendest komponentidest valmistatud, mis endale kõige rohkem meeldivad. Smuutid pakuvad avastamis- ja katsetamisrõõmu tükiks ajaks. Eriti nüüd, kui suvi oma rikkaliku marja- ja köögiviljavalikuga kohe kohe saabumas.

KOOLILAPSE RASKE ELU

Koopatibi koolis
3. osa

Ei ole see koolis käimine mee lakkumine. Katsu sa õhtul kell seitse tühja kõhuga kondiitritehnoloogia tunnis istuda ja vaadata õppefilmi sellest, kuidas prantsuse meisterkokk lehttaignast kooke teeb. Kõht koriseb, suu jookseb vett, aga see pole veel kõik! Järgmisel hetkel avastad oma nina alt tüki valget paberit ja sul plutakse sellest Viini saiake voltida! Kujutlusvõime on tühjast kõhust tingituna juba nii elavaks muutunud, et... 
Sellel õhtul ma siiski paberit ei söönud (:

Teistmoodi piinav on istuda tunnis ja tunda, et see, mida sa siin ja praegu teed, pole muud kui aja raiskamine. Ka selliseid tunde tuleb ette. Need tuleb lihtsalt üle elada. 

Või näiteks kodused tööd. Kuna me oleme kaugõppijad, siis iseseisvate tööde jätmisega ei koonerdata. Ja kui sa oled parajalt laisk nagu mina ja ei viitsi neid kohe tegema hakata, siis avastad ühel hetkel, et sul on järgmiseks sessiooniks 16 kodust tööd teha. Pole hullu, need saavad kindlasti tehtud (:

Ega ainult rist ja viletsus ka ole. Kõige lahedamad tunnid, mille pärast ma kooli koolivabadel nädalatel lausa taga igatsen, on kondiitritehnoloogia praktilised tunnid. See on koht, kus saab targaks. Siiani on igas tunnis teemaks olnud üks konkreetne taigen, mille valmistamise igal võimalikul viisil läbi katsetame - segame käsitsi, masinaga, segame üle, teeme liiga vedela, liiga paksu, valmistame pulbrist, kergitame üle, küpsetame liiga vähe ... Pärast vaatleme, maitseme, analüüsime. Kodus pole ju eriti tahtmist tuuletaskuid tehes katsetada, et mis juhtub, kui panen täna kaks muna rohkem (:

Mõned pildid praktilistest tundidest:

Tuuletaskud kolmel erineval moel

Näpuotse hirm - konjakitorud

Lehttaigna kihistamine

Taigna vormimine - liblikas

Kaneeliküpsised

Lehe-liivakringel

Kartsin, et kui küpsetamisse liialt süvenen, tüdinen sellest ära. Seda pole juhtunud. Pigem on tunne, et tahaks veel rohkem näha ja veel rohkem teha. Aina paremaks läheb! 

Jätkub...


Kiirkohvik "Blogi 2"



See kestis vaid silmapilgu... 
Me olime arvestanud ka võimalusega, et kedagi ei tule ja me marsime oma küpsetistega koju tagasi (: Aga veel enne, kui õige tunnegi tekkida jõudis, olid kandikud tühjad! Korraldajate ja osalejate ettevalmistusi arvestades oleks tahtnud, et see kõik tunnikesegi kestnud oleks. Aga sellegipoolest oli väga  kihvt üritus!



Suur aitäh kohvikukülastajatele, korraldajatele ja abilistele!


Pildid on värisevate käte ja hämara valguse tõttu suhteliselt udused, aga mingigi tõestusmaterjal on ette näidata nendele, kes hiljem tulid ja tühja fuajee eest leidsid. 


Koopast välja kohvikusse!



Ma ei tea ise ka täpselt millesse ma ennast mässinud olen, aga mul on suur rõõm kutsuda kõiki oma blogilugejaid, sõpru ja tuttavaid 21. mail Tartusse Tasku keskusesse kohvikusse! Kohvik avatakse kell 12 ja suletakse siis, kui viimased koogitükid on uudishimulikele külastajatele üle leti ulatatud. Maitseelamusi pakuvad Lõuna-Eesti toidublogijad: Martiina (Tegemisi-toimetusi), Sille (Toidutegu), Liisi (Liisi blogi), Liilia (Köögitoimkond), Ülle (Tiramisust ja Fata Morganast), Laivi (Seto Külakost - loomise lugu), Jaanika ja Signe (Maitse asi), Merrit (Abikelner Hummer) ja mina.


Esimene kovik "Blogi" üritus toimus talvel Tallinnas Solarise keskuses. Sellest, kes seal osalesid, mida pakuti ja kuidas üritus korda läks, saab lugeda näiteks Elise ja Mari-Liisi blogist.

Kohviku idee taga on MTÜ Maitseklubi ning üheks toetajaks Dansukker. Blogijatest tehti tutvustavad videoklipid, mille autoriteks kaks oma ala proffi - Tomas Miniotas ja Rihards Olmanis. Video tegemisest võiks omaette postituse teha (: Unetu öö enne filmimise hommikut, meeletu pabistamine, kahtlused, kas ma tahan ennast ikka nii nähtavaks teha, hirm lugejate kujutluste lõhkumise ees. Aga nüüd on see tehtud ja süüdistada pole kedagi peale iseenda :P


Sosistatakse, et esimesel kohvik "Blogi" üritusel osalejad sõidutatakse Tartu kohvikusse külla. Loodan väga, et see vastab tõele ja kõik tulla saavad! Nii et toidublogijate kontsentratsioon 21. mail Tasku keskuses saab olema enneolematu (: Tõenäosus oma lemmikutega kohtuda on suur!


Prints Williami lemmik šokolaadi-küpsisekook




Ma ei ole Briti kuningakoja fänn (: Juhtus lihtsalt nii, et lugesin reede hommikul Postimeest ja leidsin sealt šokolaadi-küpsisekoogi retsepti. See kook on väidetavalt prints Williami lemmik juba lapsepõlvest ja see oli pulmatordi kõrval teine maius, mida külalistele pulmapeol pakuti. Kuna mul oli suurem osa vajalikest ainetest kodus olemas, siis ma ei suutnud leida põhjust, miks ma ei peaks sellisel ilusal reedesel päeval kooki tegema (:

Eks ta tegelikult üks "Kirju koer" ole, mis muud. Lihtne ja maitsev. Seemnete lisamise mõte jääb veidi küsitavaks, sest neid on retseptis nii vähe. Maitset nad ei andnud ja hamba all neid ka tunda polnud. Ju siis aitavad seedimisele kaasa (:

Vaja läheb

500 g võiküpsiseid (nt "Kevadlill")
150 g tükeldatud kuivatatud kirsse
40 g hakitud pähkleid
12 g seesami-, lina-, päevalilleseemneid
90 g võid
300 g kondenspiima (kasutasin suhkruta varianti)
225 g mõru šokolaadi (nt Bitter)

Purustasin suures kausis küpsised (mitte väga peenikeseks). Segasin juurde seemned, pähklid ja kirsid. Panin väikesesse potti kondenspiima, või ja pool šokolaadist ning kuumutasin kuni või ja šokolaad olid sulanud. Valasin segu küpsiste hulka ja segasin korralikult läbi. Vooderdasin koogivormi kilega, valasin koogisegu vormi ja surusin ühtlaseks. Lasin koogil mõned tunnid külmkapis seista. Katsin ja kaunistasin koogi ülejäänud šokolaadiga, mille sulatasin eelnevalt koos killukese või ja tilga koorega (või ja koor pole hädavajalikud). Koogi võib katta ka martsipaniga. Kõige paremini maitses kook järgmisel päeval toasoojana.