KÕRVITSAKUKLID



Maitse tainast! Maitse tainast! Maitse tainast! Mul juhtub just pärmitainaga nii, et maitsen valmis saiu ja avastan - ups, täiesti magedad! Seda on ikka päris mitu korda juhtunud. Varsti ei saa enam kahe käe sõrmedelgi üles lugeda :P Ja ikka on veel vähe, et oma tobedast veast õpiksin. 
Võib-olla on asi hoopis pärmitainas. Pabistan alati liiga palju, kui pärmitaina tegemise ette võtan. Üldse ei ole kaugel need ajad, kui ahjust kivikõvad saiad välja võtsin. Nüüd ma muidugi tean, et jahuga ei maksa liialdada, aga kerge ärevus on ikka hinges ja siis ununebki... No ja ega alati saa retsepti ka usaldada, et paned ettenähtud soolakoguse ära ja siis usud, et ongi hea. MAITSTA TULEB! Ja ikka alguses, sest valmissõtkutud tainale soola lisades ei segune see enam ühtlaselt.

Loomulikult juhtus mul nende imeilusate kollaste kõrvitsakuklitega ka nii, et need tulid täiesti magedad (: Kõik muu aga kukkus hästi välja - tainas kerkis ilusasti, kuklid küpsesid ühtlaselt ja olid veel järgmiselgi päeval mõnusalt pehmed. Teeksin neid iga kell uuesti! 


Kõrvitsakuklid

2 dl kõrvitsapüreed (ahjus röstitud kõrvitsast)
1,5 sl vedelat mett või siirupit
0,5 dl õli
400-450 g nisujahu
1 tl soola
1 pakk kuivpärmi (11 g)
100 g riivitud juustu
määrimiseks muna
pealepuistamiseks kõrvitsaseemneid

Segasin kuivpärmi jahuga. Teises kausis segasin käesooja kõrvitsapüree soola, mee ja õliga. Valasin vedeliku kuivainete hulka ja segasin ühtlaseks tainaks. Sõtkusin kuni tainas muutus läikivaks ja tuli kausi küljest lahti. Katsin kausi toidukilega ja panin 40-kraadisesse ahju kerkima. Kui tainas oli kerkinud kahekordseks, vajutasin selle kergelt alla ja sõtkusin sisse riivitud juustu. Vormisin taina kukliteks. Lasin kuklitel rätiku all pool tundi kerkida, seejrel määrisin need lähtiklopitud munaga ja raputasin peale seemned. Küpsetasin 210-kraadises ahjus 10-15 minutit. 

Algretsept Tuuli blogist.



PÕHJAMAA SIDRUNID JA TURUTÄDI ÕPETUS



Kui sul on, siis sa ei taha, aga kui sul ei ole, siis sa pead ilmtingimata saama. Nii on paljude asjadega. Kunagi kasvas maal magamistoa akna all ebaküdooniapõõsas. Ilus oli vaadata. Lapsena ei osanud ma nende kivikõvade punnidga muud peale hakata, kui hambad sisse lüüa ja siis hapu näoga need üksteise järel sirelipõõsasse lennutada. Vanaema tegi mõnel aastal moosi, aga see oli ka kõik. Nüüd on põõsas välja juuritud ja mina käin turul ebaküdooniaid ostmas (:

Sellel päeval, kui ma turule jahile läksin, oli seal üks kena tädi, kes müüs tõeliselt ilusaid ebaküdooniad. Ta rääkis, et korjab ainult kollaseid vilju, mitte kunagi rohelisi. Ja tõepoolest, väljakaalutud kilostes kottides ilutsesid kollased küpsed ebaküdooniad, mis kutsusid kohe hambaid sisse lööma. Oleks tahtnud neid süüa nagu tavalisi õunu (: Kuna tädi paistis heas tujus olevat (teadagi neid turumutte, mõnikord porisevad nii et vähe pole ja annavad raha valesti tagasi, meelega), uurisin kuidas tema ebaküdooniaid sisse teeb. Ütles, et paneb suhkruga seisma, nii pidavat kõige parem olema. Turutädi õpetussõnu silmas pidades panin minagi ostetud ebaküdooniad suhkruga purki. 

Ebaküdooniate puhastamine on tõeliselt aeganõudev töö. Kilo õunte (just nii neid vilju tegelikult nimetatakse) puhastamiseks kulus poolteist tundi ja mõni minut pealegi. Tükk aega leiutasin parimat viisi seemnete kättesaamiseks. Kõige kiiremini õnnestus see nii - väikese terava noaga vili ristipidi pooleks ja siis neljaks. Seejärel seemnekoda välja. Valus pöial ja hulgaliselt põrandale laiali hüpanud pisikesi pruune seemneid viisid vägisi mõttele, et see jääb küll esimeseks ja viimaseks korraks, kui ma ebaküdooniatest midagi teen (: Aga see, mis nendest lõpuks välja tuli - selle nimel tasub vaeva näha!


Turutädi soovitused:

- pese ebaküdooniad külma veega puhtaks;
- puhasta seemnetest ja lõika õhukesteks viiludeks või väikesteks tükkideks;
- arvesta 1 kg ebaküdooniate kohta 1,2 kg suhkrut;
- pane ebaküdooniatükid vaheldumisi suhkruga emailpotti ja sega korralikult läbi;
- ära pane hoidist enne purki, kui suhkur on täielikult sulanud, vastasel korral võib hoidis käärima minna (tädil on kodus puupliit ja tavaliselt paneb ta poti peaaegu jahtunud pliidile, nii sulab suhkur kiiremini);
- säilita hoidist külmkapis (säilib kuni neli kuud);
- kasuta siirupit morsi tegemiseks, ebaküdooniatükke tee ja magustoitude sisse või niisama näksimiseks;
- ära pane ebaküdooniahoidist kuuma tee sisse, muidu kaotab see oma tervistava toime nagu mesigi (vesi võib olla kuni 40 kraadi);
- kui sa tunned, et oled külmetunud ja haigus hakkab võimust võtma, joo kindlasti ebaküdooniateed või söö hoidist lusikaga otse purgist;

Tegin ebaküdooniahoidist esimest korda ja turutädi soovitused läksid igati asja ette. Puhastatud kujul oli mul ebaküdooniaid vähem kui 1 kg ja tegin hoidise 1 kg suhkruga. Surusin ebaküdooniatükid tihedasti purki ja sain ühe Hellmannsi majoneesi purgi jagu hoidist, lisaks poolteist majoneesipurki siirupit. Olen kasutanud morsi tegemiseks, tee sisse, jäätise peale ja niisama näksinud. Hoidis väheneb silmnähtavalt. Oleks pidanud rohkem tegema, pikk talv veel ees! 


Ebaküdooniat võib kasutada sidruni asemel. Samamoodi hapu ja C-vitamiinirikas. Sobib hoidistamiseks happevaeste puuviljade ja marjadega. Meie oma põhjamaine sidrun (: Kunagi tahaks proovida ka ebaküdooniamoosi, niisama puhtal kujul ja kõrvitsaga. Pean endale põõsa muretsema!