HIIREPOISID LUSIKATEL





Võiks arvata, et ma magan veel talveund - vaatan, et viimase blogipostituse kirjutasin siis, kui õues oli 27 miinuskraadi (: Tegelikult olen ma ammu ärkvel ja kibelen uusi postitusi kirjutama, lihtsalt vahepeal tabas mind üks loll kinnisidee. Võtsin pähe, et ennem midagi uut ei kirjuta, kui blogil on värskem kujundus! Mõned mõtted vajavad veel katsetamist, aga see ei takista enam blogimist.
Muidugi õnnestus mul kujundamise käigus mõned armsaks saanud leheküljed ära kustutada. Ups! Salvesta, salvesta, salvesta!!! Aga elu läheb edasi...

Kui päris aus olla, siis ajas mind talveunest ülesse ajakirja Maret köögitoimetaja Marii, kes pakkus võimalust ajakirja jaoks koos lastega midagi huvitavat kokata ja see ettevõtmine üles pildistada. Sellist võimalust ei saa ju kasutamata jätta!
Nii võibki aprillikuu Maretist leida juhendi küpsistest kaelakee meisterdamiseks ja maikuu numbrist lõbusate kohukeste idee. Endal on mul põnev, loodetavasti lugejatel ka! (:

Magusatest küpsistest kaelakee

Hiirepoiste idee tekkis nendest Sweetapolita magusatest lusikatest. Ja sellest, et (Koopa)kutiga  toidupoes käies on täiesti võimatu piimaletist mööduda nii, et sinna kohukesi ei poetataks. Ükskord avastasin kassas korvist üheksa kohukest (: 

Koduste kohukeste tegemine on blogijate hulgas populaarne olnud ja aja jooksul on valmistamistehnikad aina lihtsamaks läinud. Põhiteema on olnud see, kuidas anda kohukestele kuju? Näiteks tegi Aniitram alguses vormid paberkäterätirulli sees olevatest papist torudest, aga hiljem kasutas muffinipanni. Kohupiima võib keerata toidukilesse või ka lihtsalt lusikaga väikeste portsudena šokolaadipurule tõsta ja siis voolida, nii nagu Liilia tegi. Kohupiima võib enne šokolaadiga katmist vahustada või külmutada ja lisandite osas tuleb fantaasia lendu lasta - küpsised, pähklid, kommid, moos, marjad, värsked ja kuivatatud puuviljad, kompotid, martsipan...


Julgen väita, et need lusikatel kohukesed on valmistusviisi poolest ühed lihtsamad. Kohupiim lusikale, lusikas šokolaadi sisse ja valmis! Kellele meeldivad külmutatud kohukesed, võib need koos lusikatega sügavkülma pista. Ja süüa on neid väga mugav - sõrmed jäävad ju puhtaks! Lõbusalt kaunistatud kohukesed sobivad laste sünnipäevalauale nagu rusikas silmaauku šokolaad kohukese peale (:

"Hiirepoisid" - kohukesed lusikatel
8 tk

200 g toasooja kohupiima (kandilises pakis, mitte pastat)
25 g toasooja võid
1 tl vaniljesuhkrut
1-2 sl suhkrut
100-150 g tumedat šokolaadi või glasuurinööpe (nt  Odense)
täidiseks banaani- või maasikatükke, vaarikaid, mustikaid, moosi vms
kaunistamiseks maisihelbeid ja sulatatud valget šokolaadi
ühekordseid või tavalisi supilusikaid

Segasin kokku kohupiima, või ja suhkrud. Võib ka miksriga vahustada, siis jääb tulemus kergem ja kreemisem. Panin supilusikale teelusikatäie kohupiima, asetasin peale täidise ning veel ühe teelusikatäie kohupiima. Silusin pealt ühtlaseks ja kumeraks.

Kasutasin supilusikate täitmiseks teelusikat selleks, et supilusika põhi jääks puhtaks ja seega lõpptulemus ilusam. Aga ma olen ka perfektsionist :P Tegelikult võib selle sama supilusikaga kohupiima võtta ja täidise pärast lihtsalt sisse vajutada. Moosi muidugi hästi ei vajuta, aga banaani-, virsiku või maasikatükke küll.

Kui kõik lusikad olid kohupiimaga kaetud, panin need külmkappi. 15 minutist piisab, et kohupiimakreem taheneks. Nii on mugavam lusikat šokolaadi sisse kasta ja külma kohupiima peal hangub šokolaad kiiremini. Samas toimib ka see variant, kui lusikad kohe peale kohupiimaga täitmist sulašokolaadi kasta. Aga seda ma ei soovita teha väga palava ilmaga (palavas köögis) ja kindlasti mitte kohupiimapastat kasutades. Ma ei ole küll ise proovinud, aga kellel on suur soov just kohuiimapastat kasutada, siis võiks või kogust suurendada. Nii ehk püsib kohupiim pärast külmas seismist paremini lusikal. Pead ei julge anda muidugi (:

Sulatasin šokolaadid. Kastsin külmkapist võetud lusikad tumeda šokolaadi sisse, lasin üleliigsel šokolaadil maha valguda ja torkasin maisihelbed kõrvadeks. Kui kõik lusikad olid kaetud ja šokolaad hangunud, joonistasin sulatatud valge šokolaadiga silmad, nina, vurrud ja saba.

Kogu au ei saa ma muidugi endale võtta, sest hiirepoisid valmisid laste abiga! Rohkem pilte sellest, kuidas nad köögis toimetasid, saab näha maikuu Maretist.

Piiks-piiks!