5 JA VIRK VISPEL!

11. mai 2009 - BANAANIKOOK. Minu esimene blogipostitus viis aastat tagasi. Nii naljakas! 
Vanad head ajad, kui postitusi tuli nagu seeni pärast vihma. Nüüd ei julge ennast blogijaks nimetadagi, kuigi magusast kirjutamine ja fotode tegemine on siiani sama südamelähedased kui alustades. Nii väga tahaks katsetada, võrrelda, pildisatada, uurida, maitsta. Aga olgem ausad - aega on vähem, hinnad on laes ja tervis on kallis. Sellepärast neid magusapostitusi siin nii harva kohtabki (:

Kõik see, mis on nende aastate jooksul tänu blogile juhtunud, on olnud väga lahe! Uued sõbrad, uskumatud võimalused, lõbusad üritused, eneseületamised, uued teadmised ja kogemused. Aitäh selle eest lugejatele ja kaasaelajatele, sest teieta poleks seda kõike juhtunud! Pange nüüd hästi tähele - kui ma ühel ilusal päeval köögis remondi tehtud saan (loodan sellest ka blogida), siis kutsun teid kõiki külla ja pakun kooki

Uskumatutest võimalustest rääkides - alates maikuust võib minu magusaid retsepte leida ajakirjast Kodu & Aed, rubriigist Virk Vispel. Maikuu on ajakirja sünnipäevakuu ja mul avanes võimalus valmistada tort K&A 15. juubeliks. Maasikatarretise tort sai paks ja triibuline, värske ja särtsakas, just nagu ajakiri ise! Lisaks on suvepeo teemas ka mõned magusad ampsud - beseeküpsised punasesõstrakreemiga, šokolaadi-mustsõstra pulgakoogid, kamavahvlid vaarikate ja mündiga. Vaadake järgi, retseptid leiate ajakirjast!

Maasikatarretise tort

Nüüd on ainult aja ja formuleerimise küsimus, kui Koopatibist saabki Virk Vispel. No selle Koopatibi nimega on omajagu janti olnud. Ma ei ela koopas ja kohe kindlasti ei pea ma ennast tibiks :) Valisin sellise kasutajanime Hotmaili algusaegadel oma meilikontole. Siis tahtsid kõik internetis anonüümsed olla. Minu poiss-sõber, nüüdseks tulevane abikaasa (ja-jah, me oleme juba 16 aastat koos olnud ja mul on nüüd lõpuks ometi sõrmus sõrmes), õppis TTÜ-s mäetehnikat (kaevandamine maa all jms) ja pani endale MSN-is nimeks Koopaonu. Mulle tundus see nii originaalne, et tahtsin endale ka midagi sarnast. Koopatädi, Koopamutt, Koopaeit - ei kõlanud just lahedalt, aga Koopatibi tundus õige. Kui blogile nime mõtlesin, siis ei pidnudki kaua mõtlema. Aga nüüd me oleme vist vanaks jäänud ja ei taha enam nimede taha varjuda (:

Aastad kokku loetud, nimemüsteerium lahendatud ja muudatustest teatatud, nüüd võib ühe retsepti ka kirja panna (: Ülimaitsev ja pilkupüüdev suvine suupiste oma hiilgavas lihtsuses. Retsept ilmus maikuu ajakirjas Kodu & Aed.



KAMAVAHVLID VAARIKAKREEMI JA MÜNDIGA

Vahvlid (30-35 tk)
1 väike muna
25 g suhkrut
125 ml piima
60 g nisujahu
30 g kamajahu
0,5 tl vaniljesuhkrut
25 g sulatatud võid

Kreem
200 g kohupiima
50 g hapukoort
40-50 g suhkrut
peotäis värskeid vaarikaid kreemi sisse
kaunistamiseks värsket münti, vaarikaid


Segasin kausis muna ja suhkrud. Lisasin vaheldumisi piima ja jahud. Lõpuks niristasin sisse jahtunud sulavõi. Lasin tainal 20-30 minutit seista. Küpsetasin vahvliraua abil väikesed krõbedad vahvlid. Vahvleid peab serveerimiseni õhukindlas karbis hoidma, nii püsivad need krõbedad. 
Vahustasin kohupiim suhkrute ja hapukoorega õhulisemaks. Lisasin peotäie värskeid vaarikaid, segasin õrnalt läbi. Tõstsin teelusikaga kreemi vahvlitele, kaunistasin vaarikate ja värske mündiga. Serveerisin kohe!



AHJUS KÜPSETATUD KOHUPIIMASÕÕRIKUD



Mõne vidinaga on nii, et ennem ei anna rahu, kui ta sul olemas on. Eriti hull sõõrikupanni isu tuli  mul pärast selle video vaatamist. Üliäge sõõrikurull on onul (: 


Aga nagu ikka, kui midagi väga tahad, siis seda lihtsalt ei ole. Kui oled lootuse kaotanud ja otsingud lõpetanud, siis satud juhuslikult peale. Sõõrikuid oleks võinud ju pannitagi teha, nii nagu õige on, aga mulle kohe üldse ei meeldi kuuma õliga mässata. Olgu, tegelikult ei meeldi mulle see, et ma ei oska pärast selle õliga midagi peale hakata. Ahjus küpsetamine tundub lihtsam variant. Tervislikum muidugi ka, kuigi mitte tingimata maitsvam. Ühesõnaga, mul on plaanis katsetada erinevaid retsepte, et leida see üks, millest valmivad kõige paremad ahjus küpsetatud sõõrikud. Hea plaan enne rannahooaega (:


Alustuseks küpsetasin sõõrikud kohupiimapontšikute retsepti järgi (see hea Nami-Nami retsept).
Kõigepealt proovisin 200-kraadises ahjus. Kui pontšikud olid õrnalt pruunid, tegin ukse lahti, et küpsust katsuda. Vajusid momentaalselt alla. Teise pannitäie küpsetasin pöördõhuga 200-kraadises ahjus, ust lahti ei teinud. Küpsesid paremini, kuigi jahtudes vajusid ikkagi pealt lössi. Taigen sai otsa, muidu oleks proovinud veel 210 kraadiga ka. 
Maitsevad hästi, on seest pehmed ja õhulised. Välimuselt ei tulnud nii täiuslikud, kui oleks tahtnud, aga teistpidi pöörates hakkas juba looma (: 

Vot nii lössi vajusid, kuigi ahjus olid väga ilusad

AHJUS KÜPSETATUD KOHUPIIMASÕÕRIKUD

250 g kohupiima
2 muna
4 sl suhkrut
näpuotsatäis soola
100 g jahu
0,5 tl soodat
killuke võid panni määrimiseks
kaunistamiseks tuhksuhkrut

Segasin kohupiima, munad, suhkru ja soola ühtlaseks. Lisasin soodaga segatud jahu. Määrisin sõõrikupanni pesad võiga ja tõstsin taigna lusikaga pesadesse. Täitsin pesad kolmveerandi ulatuses. Küpsetasin 200-kraadises pöördõhuga ahjus 8 minutit.